Nii nagu veeldatud maagaas, baseerub ka surumaagaas (compressed natural gas – CNG) metaanil. LNG ja CNG erinevused seisnevad metaani hoiustamise tehnoloogilistes lahendustes.
Maagaas | CNG | LNG | |
Kirjeldus | Rõhk 1-80 bar Temp. 5-15 °C Energiatihedus 1 v/v* |
Rõhk 200-300 bar Temp. -30-50 °C Energiatihedus 200-300 v/v |
Rõhk 1 bar Temp. -162 °C Energiatihedus 600 v/v |
Eelised | Vajab minimaalset töötlemist ja rõhu tõstmist. | Energiatihedus kõrgem, kui maagaasil. CNG mahutid on odavamad, kui LNG-l. Puudub vajadus krüogeense veeldamise seadmeteks. |
Kõige kõrgem energiasisaldus. Paindlik transport, mis ei sõltu maagaasi torujuhtmetest. |
Puudused | Madal energiatihedus. Suurte vahemaade või suurte mahtude transport on kallis. |
Tehnoloogiad on vähearenenud. Kõrgete rõhkude saavutamine seotud suurte kuludega. |
Kõrged kulud veeldamisel ja taasgaasistamisel. BOG kaod LNG hoidmisel. |
* v/v – hoiustatava gaasi mahu ja hoiumahuti mahu suhe
Metaanil baseeruvad ka biometaan (biomethane – BM) ning sellest kas veeldades või kokkusurudes saadud bioLNG või bioCNG. Nii nagu nimigi ütleb, seisneb biometaani- ja maagaasiproduktide peamine erinevus metaani saamise viisis: kui maagaas on fossiilset pärituolu, siis biometaani saadakse taastuvatest allikatest.
LNG-d ei tohi segamini ajada kõlalt sarnase lühendiga LPG (liquefied petroleum gas). LPG tähistab naftatöötlemise käigus saadavate gaaside (propaan, butaan, isobutaan jt) segusid. Eestis nimetatakse LPG-d tihti autogaasiks või ka balloonigaasiks. Kuigi nii LNG-l kui LPG-l on teatud sarnasusi, on nad samas siiski sedavõrd erinevad tooted, et vajavad täielikult erinevaid seadmeid ja erinevat käitlemist.