flag etflag enflag lvflag lt

LNG-ga kaasnevad ohud

LNG on krüogeenne (t alla −150 °C), läbipaistev, värvitu, lõhnatu, mittemürgine, mittekorrodeeriv vedelik, mis on kergem kui vesi. LNG ei sütti, plahvata ega põle. LNG-aure (peamiselt metaani) on nende madala temperatuuri tõttu märksa raskem süüdata kui teiste põlevate vedelike omi. LNG-aurud, mis on soojemad kui −110 °C, on õhust kergemad ja hajuvad atmosfääris kiiresti.

Vaata klippi LNG ohutusest

suttimispiir-pilt-140102LNG ohtlikkus seisnebki peaasjalikult tema aurustumisproduktide tuleohtlikkuses. Metaan saab süttida siiski vaid juhul, kui ta on õhuga segunenud kindlas vahekorras. Metaani ja õhu segu alumine süttimispiir (lower flammability limit – LFL) on 5 mahuosa metaani juures ja ülemine süttimispiir (upper flammability limit – UFL) 15 mahuosa metaani juures. Allpool 5% piiri on metaani ja õhu segu süttimiseks liiga lahja ning ülevalpool 15% liiga rikas. Nagu nähtub allolevast tabelist, on metaani süttimispiirid võrreldes teiste kütustega suhteliselt ahtad.

Kemikaaliseaduse järgi tuleb iga seadet ja ettevõtet, kus käideldakse ohtlikku kemikaali teatud minimaalmäärast suuremas koguses, käsitleda kui ohtlikku või suurõnnetuse ohuga ettevõtet. Sellega kaasneb kohustus hinnata kõiki selle kemikaali käitlemisega seonduvaid riske, mis võivad viia õnnetuse tekkimiseni. Kuivõrd LNG on kemikaaliseaduse järgi ohtlik kemikaal, siis koostatakse iga LNG-käitise kohta riskianalüüs, kus määratletakse võimalikud LNG käitlemisega seotud ohud, nende tekkimise tõenäosus ja mõju ulatus ning kirjeldatakse kasutusele võetud ohtude leevendamise meetmeid. LNG-käitiste puhul keskendutakse järgmistele LNG käitlemisega seotud ohtudele.

Plahvatus

millega kaasneb aine ruumala ja/või temperatuuri ülikiire tõus ja aine või tema oleku ülimalt kiire muutumine. Plahvatus toimub, kui aine teeb ülikiiresti läbi keemilise reaktsiooni, näiteks reageerib hapnikuga (põleb) või pääseb kontrollimatult suure rõhu alt välja.

LNG kontrollimatuks väljapääsemiseks nii esmasest kui ka teisesest LNG-hoiumahutist peavad need mõlemad olema vigastatud. LNG-d hoitakse hoiumahutites küll ülimadalal temperatuuril (u −160 °C), kuid selle temperatuuri säilitamiseks vajatakse vaid üsna madalat rõhku. Betoonist väliskestaga mahutite tavapärased töörõhud ulatuvad 2–3 baarini, terasest kestaga LNG-hoiumahutite kõrgeimad rõhud on 7 baari juures. Kuna kasutatavad rõhud on suhteliselt madalad, siis ei saa ka mõlema LNG-hoiumahuti üheaegne vigastus tekitada märkimisväärset plahvatust.

Aurupilve teke ja süttimine

Kui krüogeenne aine pääseb kontrollitud temperatuuriga hoiumahutist välja, hakkab ta aurustuma ja tema olek muutub vedelast taas gaasiliseks. Algselt on tekkiv gaas ümbritsevast õhust külmem ja raskem ning see tekitab soojeneva vedeliku lombi kohale udutaolise moodustise ehk aurupilve. Aurupilv hakkab õhuvoolude kaasabil nii horisontaal- kui ka vertikaalsuunas liikuma ning võib enne täielikku atmosfääris haihtumist ulatuda vedelikulombist üsna kaugele. Aurupilve kokkupuude süüteallikaga põhjustab selle süttimise.

LNG-aurude süttimiseks on vaja samaaegselt täita kaks tingimust: metaani osakaal peab jääma süttimispiiride (5–15%) sisse ja aurupilvel peab olema kontakt piisavalt võimsa süüteallikaga. Adekvaatsed ohutusvahendid ja korrektsed LNG käitlemise protseduurid on mõeldud selleks, et nad kontrolliksid LNG väljapääsemist ja aurupilve tekkimist ning minimeeriksid selle mõju.

Ülikülma vedeliku mõju

Kui krüogeenne vedelik puutub kokku kaitsmata inimnahaga, põhjustab see külmapõletust. Krüogeense vedeliku kokkupuude mõningate materjalidega (näit süsinikteras) võib põhjustada nende külmahaprust ning pinge all purunemist.

LNG leviku piiramiseks rajatakse LNG-mahutite ümber vallitusala või mõni muu sarnane konstruktsioon. Et vältida LNG-ga kokkupuudet, tuleb LNG-seadmeid käitaval personalil kanda kaitseriietust ning kasutada kaitsevahendeid.

Keeva vedeliku paisuva aurupilve plahvatus

Keeva vedeliku paisuva aurupilve plahvatus (boiling liquid expanding vapor explosion – BLEVE) kujutab endast plahvatust, mis toimub siis, kui hermeetilises mahutis oleva aine temperatuur tõuseb märksa kõrgemaks selle keemistemperatuurist ning sellega kaasnev rõhu tõus purustab mahuti. JetGas kasutab vaid kõige moodsamaid LNG-hoiumahuteid, mis on konstrueeritud ja ehitatud selliselt, et BLEVE tekkimine on neis välistatud.

flag etflag enflag lvflag lt

Oluline

  • LNG käitlemisega kaasnevad ülimalt kõrged ohutusalased nõudmised +

    Nõudmised on taganud kogu sellele tööstusharule kõikjal maailmas suurepärased ohutusalased näitajad.
  • LNG-d vedava autotsisterni ohuala ulatust loevad ohutusala spetsialistid väiksemaks +

    kui see on sama suurt kogust bensiini vedaval autotsisternil.
  • JetGas-i LNG jaamades käideldavad LNG kogused +

    klassifitseerivad meie LNG jaamad kemikaaliseaduse mõistes küll ohtlikeks ettevõteteks kuid mitte suurõnnetuse ohuga ettevõteteks.
  • 1

LNG ohutuse tagamine

Veeldatud maagaas (LNG) on kogu maailmas aktiivsemalt kasutusel olnud juba ligikaudu 50 aastat. Kogu LNG tööstusharu tehniline varustatus ja LNG käitlemine on korraldatud esmajoones just ohutust silmas pidades.

Rohkem infot